Kuu, kuhu mahub kulmude kergitamist, suurt imestust ja imetlust, ohhetamist ja ahhetamist!
Maikuu esimene nädal (mõnedel juhtudel juba aprilli viimasest nädalast alates) tundub meile, nagu oleks ulmefilmi sattunud.
Kuuleme ja näeme asju, mida ei saa seletada ega mõista ja mida ei tohiks olemaski olla.
Kuulete selgelt, et pesumasin töötab, vannituppa minnes aga haigutab vastu avatud uksega tühi masin.
Kuulete täie selgusega, et pereliige tuli koju, kolleeg teise ruumi jne, aga hetk hiljem ei ole kedagi…
Asjad kukuvad ja nii, nagu see pole võimalik, tehnika kuvab ekraanidele tekste, mida hetk hiljem pole, mäletate selgelt, et olete mingi eseme pannud kindlasse kohta, aga leiate selle hoopis mujalt, kuhu teie pannud pole ja peale teie pole rohkem kedagi.
Selline ulmefilmilik nädal toob kaasa sellise segaduse, mille saab liigitada kahte kategooriasse- komöödia ja tragöödia.
On neid, kes kõike huumoriga ja rahulikult võtavad, neil saab palju nalja, aga on ka neid, kes on veendunud, et keegi tahtlikult ründab neid ja hakkavad süüdlast otsima. Kisa, kära, lõugamist ja ähvardamist tuleb ka, piinlikult palju.
Paranoiline naaber on veendunud, et olete trepikojast tema kalossid varastanud ja peate nüüd kohtu alla saama antud.
Kolleeg on veendunud, et tahate tema kohta omale ja asub „kaitsele“.
Jne jne.
Ja siis on need lõbusad hetked ka, kus saame nalja teha lendavate lehmade ja sosistavate lindude üle.
Need inimesed, kes müstilist rahulikult võtavad, neile tuleb üks äärmiselt lõbus ja südamlik nädal, teistele aga paranoiline üle õla vaatamise ja sajatamise nädal.
Politseil, kiirabil ja päästeametil tuleb sel kuul ennast ületada sõna otseses mõttes, sest nagu juba öeldud, teatatakse nii lendavatest lehmadest, kui varastatud unikaalsetest kalossidest.
Ca 10. maiks olukord rahuneb ja kõik saavad pisut hinge tõmmata, esimene torm on möödas ja tuleb kahjusid kokku lugeda.
Mõned naabrid jõuavad ära leppida ja tõdeda, et kaasa oli ta kalossid jõhkra hoolimatusega prügikasti visanud, teised veavad vimma veel mitu aastat, kuigi teavad, kuhu need kalossid tegelikult kadusid.
Maikuu teise poolde mahub õnneks tasakaaluks väga palju südamlikkust, hoolimist ja mõistmist.
Inimesed hakkavad tasapisi jälle rohkem koos käima, omavahel päriselt rääkima ja kuulama, abikätt ulatama ja vastu võtma.
Maikuu lõppedes, kui kevadele tagasi vaatame, siis me kohati isegi ei usu, mis kõik toimunud on.
Kui palju selleks ajaks totaalselt muutunud on ja kui veendunud me veel märtsi lõpus olime mingite sündmuste ja inimeste osas ja kuidas nüüd, mai lõpus see kõike muud on…
Mai lõpus me justkui vajume väsinult kiiktooli nagu elu näinud vanad inimesed ja vaatame tagasi, imestuse, imetluse ja ikka veel ahhetamisega.
Maikuu teisel poolel on väga soodne aeg alustada igasugu uute tegemistega, ka kardinaalsete muutustega.
Kõik sujub ladusalt, rahulikult ja plaanipäraselt. Need tegemised, millel on kuudeviisi pidur peal olnud hakkavad taas liikuma. Raske pidurile vajunud jalg, milleks peamiselt on olnud õhus leviv viha ja vaen, saab nüüd sealt lahti kangutatud.
Mai lõpp toob rahu igas mõttes – kodurahu, töörahu, suhterahu, mis kestab harmooniliselt pea juuli lõpuni.