Teisel juulil toimub mingis mõttes rohkem, kui terve kuu jooksul kokku.
Justkui haldjas puudutaks meid ja ümbritsevat, muutes kõik (jälle) helgeks.
Kellegi rahamured leevenevad ja nii ootamatul moel, milleks ei oskaks kunagi valmis olla.
Kellegi suhtepuntrad on ärgates nii silutud, nagu oleks keegi öö otsa harutanud, triikinud ja aurutanud – kõik on pehme, sile ja mõnus.
Kellegi tööalased suunad saavad sellise hoo sisse, nagu sõidaks läbi pilvede jõuluvana saaniga ühest riigist teise ja kingitusi jagub kõigile.
Kellegi koduotsingud saavad ootamatu, ent eriti ägeda lahenduse.
Unistuste kodu, mida uneski nähtud ja ennustustes kirjeldatud – see on nüüd tulemas ja veel milline, õhh.
Pärast teist juulit aga toimub muidugi ka veel üht-teist.
Näiteks abieluettepanekud, mida kuulevad need, kes seda ei oota ja kellede maailma see pea peale pöörab.
Rasedused, mis pole planeeritud, lüües segi kogu senise elukorralduse ja tuues kaasa elumuutuse, millest unistadagi ei oleks osanud (jah, armastus on ikkagi olemas, sa lihtsalt ei teadnud, mis tunne see on ja arvasid, et see on ülehinnatud).
Need üksikud luiged, kes plaanisid juba kõrgele taevasse lennata, tiivad kokku panna ja kivina alla kukkuda, teile on taevastel jõududel midagi pakkuda, midagi, mille olemasolu olite unustanud.
On aeg ärgata, tunda lõhnu, näha värve ja kuulda helisid, mis hinge helisema panevad. On aeg taas elada ja hingata elu endasse.
Juuli tõstab armumise, armastuse, hoolimise, leppimise ja andestamise aukohale.
Kes vähegi kuu vooluga kaasa läheb saab tunda pea kõike, mille kohta ütleb: ilus, imeilus.
Kogu elu pöörlebki peamiselt ümber tunnete, ka siis, kui me seda ei taha.
Nii mõnigi meist, kes on eluga seni väga rahul olnud, ehmub, sest tema sees liigahtab midagi sellist, milleks ta valmis ei ole, millest tal aimugi ei olnud.
Pinnale tõusevad vanad seigad, mida peeti kergeks armumiseks, arvates see möödanik olema – oo ei, see on alles algus.
Algus, mis võib olla kohati ängistav ja argirütmi segav, ent aja jooksul küpseks, võimsaks kogemuseks muutuv.
Kuu toob ülimalt südamlikke kohtumisi ja taaskohtumisi.
Vestlused, milledest sünnib nii palju mõistmist ja olulist eneseleidmist.
Kuu keskel on oodata tormi elumere lainetel, nii mõnelgi stoiliselt rahulikul mehel lööb kaane pealt ja stoiliselt rahulik naine kaob öhe, koos kohvrite ja lausumata jäänud sõnadega.
Pärast tormi aga, teatavasti, tuleb taas vaikus.
Sellest vaikusest aga sünnib juba midagi puhast, väga puhast, sest vaikuses me kuuleme lõpuks ennast.
Kuuleme seda, mida me tegelikult tahame ja ihkame, keda igatseme ja kellest lahkuma peame.
Juuli suunab meid mõtlema, mõtisklema, tunnetama ja tundma.
Õpetab meid oma hinge eest hoolt kandma, sest tunneteta elada ei suuda keegi.
Vihjeteks:
• Jah, kirjuta see kiri
• Jah, vanale rajale pöördumine head ei too
• Jah, sa pead ennast muutma (mitte teisi), ainult nii muutub elu su ümber
• Ei, süü ei ole kunagi ühepoolne, tüli saab tekkida vaid mitme osapoole olemasolul
• Ei, vimm edasi ei vii. Jonn ja kangus ka mitte.
• Jah, andestamine avab uksed ja näitab uued teed, ka siis, kui koos edasi ei minda
• Jah, sa vajad armastust, jah, sa vajad kaaslast. Inimene üksikuks loodud ei ole
• Jah, sa oled võimeline kordades enamaks, kui seni. Millest unistad, seda ka suudad
